Martna vald asub Lääne maakonna keskosas Matsalu lahe kirdekaldal  ja naabriteks on lõunas Lihula vald, ühispiiriks Kasari ja Rõude jõed, idas Kullamaa vald, põhjas Risti ning Taebla vald, läänes Ridala vald.

Martna valda läbivad Tallinn-Virtsu maantee, mida mööda liigub aastas ligi 350 000 sõidukit ja 950 000 reisijat ning mis on üks riigi tugimaanteedest ning Haapsalu-Laiküla maantee ja Palivere-Oonga maantee.

Valla keskus, Martna küla, asub 25 km kaugusel Haapsalu linnast ning 36 km kaugusel Lihula linnast. Tallinn asub Martnast 100 km kaugusel.

Martna vald on oma pindalalt, 269 km², Läänemaa keskmine. Külade kaugus valla keskusest Martnast on 10 kuni 15 km.

 1.2 AJALUGU

 Martna nii nagu  temaga piirnevate valdade ajalugu on jälgitav muinasajast alates.    13 sajandi algul, muinasaegse iseseivuse lõpul kuulus territoorium muistse Läänemaa koosseisu, mis vanimates ajalooallikates esineb Maritima  (ladina keeles mereäärne või Rotalia-Ridala) nime all. Läänemaa enda nimetus on hilisem, hakates eksisteerima alates 1574. aastast.

Mereäärse alana iseloomustab piirkonda suhteliselt tihe muinasaegse asutuse võrk. Tihe kindlustus- ja kaitseehitiste võrk on omane Martna, Lähtru ja Rõude ümbrusele. Neist märkimisväärsemad on Ehmja linnamägi Martnas. Need olid rajatud soodest ja rabadest kerkivatele kõrgendikele, mis ongi ainasad vaheldust toovad elemendid siinses üldiselt tasases ja madalas maastikus.

Pärast eestlaste alistamist ordurüütlite poolt 13. sajandi algupoolel ja Saare-Lääne piiskopkonna moodustamist 1228 aastal jäid siinsed alad viimase valdusse. Uuringute põhjal on alust arvata , et läbi kogu keskaja ajalooperioodi kuulusid need alad Haapsalu toomkapiitli alluvusse. Esimest Martna kirikut on mainitud juba 1298 aastal.

16 sajandi keskel allutati maad Rootsi ülemvõimule. Selle kindlustamisel moodustus mitmeid mõisaid, mille valdajaks olid ajaloost tuntud parun Ungern-Strenberg, Catharina von Uexküll, krahv J. De la Gardie, Mensick Baranoff ja tema vend Cesar (Kasari). Kuid 17 sajandi 80-ndatel aastatel hakkas Rootsi kroon  oma rahamajanduse parandamiseks aadlile läänistatud riigimõisad tagasi võtma. Martna kihelkonnas võttis reduktsioon mõisnikelt  Keskvere, Laiküla, Rannamõisa , Suure-ja Väike Lähtru ning Suure-ja Väike-Rõude mõisad.

18 sajandi lõpuaastateks on mõisate majanduslik võimsus kasvanud. Nii oli Suure-Lähtru mõisal  561 talupoega 5 külas (Vanaküla, Uusküla, Kirna, Kokre ja Niinja), millistes kokku 37 talu ja 7 hajastalu, karjamõis, 4 kõrtsi, 3 veskit, viinaköök, lubjapõletis ja kivimurd.

Jätkub külade kujunemine ja 1870 aastast talude päriseks ostmine. Koos mõisate aktiivse majandusliku tegevusega elustub külaelu. Avatakse külakoole, nii on teated Martna külakooli kohta 1844 aastast, Suure-Lähtrus alustab tööd 3-klassiline  kool 1887 aastal.

Peale Eesti iseseisvumist anti välja “Maaseadus” (17. veebruaril 1919) mille alusel kõik rüütelkonna mõisad riigistati ning anti Põllumajandusministeeriumi kontrolli alla. Aasta hiljem (28 jaanuar 1920)  täendati maareformi määrust veel ka mõisate varanduste (põllutöömasinad, loomad jne.) võõrandamise korraldamisega. Algab taludele maa massiline müümine, rentimine ja eriliste teenete eest ka kinkimine.

Esimeste seas jaotatakse taludele Suure-Lähtru mõisamaad (alustatakse 1919 aastal). Järgnevad Ehmja, Maalse (1919-1920).  Kaare,  Keskvere  ja Suure-Rõude mõisad 1921 aastal. Ranna, Väike-Rõude 1923 aastal ning Putkaste ja Haeska mõisad 1924 aastal.  Sellest ajast hakkab kiiresti arenema talumajandus ja seltsielu. Tolleaegsetes Lähtru ja Martna valdades  oli 22396 ha maad talusid 785 ja neis inimesi kokku 3396. Tegutsesid Lähtru Põllumeste Kogu, Lähtru Tarvitajate Ühisus, Rõude Rahvahariduse Selts, Suure-Lähtru Tööliste Ühisus. Oli asutatud 2 vaestemaja, tegutses 6 külakooli.

1938 aastast muutus tihedamaks Martna ja Lähtru valdade ühistegevus. Korraldati ühiseid ettevõtmisi. Näiteks Kodukaunistamise konkurs ja 23 juulil 1939. aastal korraldas Martna Valla Vabatahtlik Tuletõrje Ühing ühiskoosoleku, kus kinnitati Martna ja Lähtru valdade VTÜ liitumisleping. 

1939 aastal vene vägede sissetung  mõjus laostavalt paljudele Martna talunikele. Seoses Keravere ja Liiva külade maadele lennuvälja rajamisega likvideeriti 21 talumajapidamist ning kümnete talude heina-ja karjamaad muudetakase sõjamasinate tallermaaks.

1945 aastal  nimetatakse Martna ja Lähtru vald ühtseks Kirna Küla Töörahva Saadikute Täitevkomiteeks. Samal aastal toimub koosolek, kus on arutusel talude kollektiviseermine ja mille tulemusena  moodustatkse 15 kolhoosi 609 majapidamisega. Eksisteerima jäi veel 85 üksiktalupidajat  ning 28 muude aladega tegelevat peret.

27 oktoobril 1972 aastal nimetatakse Kirna TSN TK  Martna  külanõukoguks  ning 20  veebruaril 1992 aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi Seadlusega Martna vallaks.

1.3. LOODUS

Martna vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Liivi tee ääres Palivere mäestiku kuuluvad liivakõrgendikud . Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad lääne  ja lõunapiiril asuvasse Eesti pikkuselt ja veerohkuselt neljandasse, Kasari jõkke ja Matsalu lahte. Valla põhja, ida ja kagusse jäävad ulatuslikud Taebla  ja Kullamaa metsamassivid, ning kirdesse Marimetsa   soo- ja rabamassiivid.

32% vallast on kaetud metsaga ning 16% looduslike rohumaadega. Viimastest suure enamuse moodustavad Kasari jõe luht ning Matsalu lahe ranna heina- ja karjamaad. Kohati on säilinud haruldaseks muutunud puisniite. Ligi 17% vallast on raba, roostik või võsastunud liigniiske maa. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, millele järgnevad lepp ja mänd.

Martna vald paikneb  Matsalu lahe valgala territooriumil millest 25% on  looduskaitse alad:  Matasalu Riiklik looduskaitseala ja Marimetsa sookaitseala.

 1.4. MATSALU LOODUSKAITSEALA

 Martna vallas asub  osa 1957.a asutatud rahvusvahelise tähtsusega Matsalu Looduskaitsealast, mille suurus on ca 5100 ha ja hõlmab ligikaudu  19% valla territooriumist.

Kaitseala suuremaks väärtuseks on selle linnud ja peamiseks ülesandeks on lindude kaitse, keda siin on pesitsemas ligikaudu 175 liiki ning läbi rändamas ligi 270 liiki. Aastas peatub Matsalus sadu tuhandeid linde. Matsalu looduskaitseala on Põhja-Euroopa ja Läänemere suurim lindude peatus- ja sulgimispaik.

Teiseks     kaitsealuseks     objektiks     on    Matsalu  lahe  rannik  ja ranniku piirkonna omanäolised   maastikud,   mis   on   andnud kasvuvõimalusi  ligi 700 soo taimeliigile, neist 350 liiki  kuuluvad  Läänemaa Punasesse Raamatusse (LPR). Viimatinimetatud 350 liigist on  Eestis haruldasi ainult 15 (LPR-i järgi). See annab tunnistust sellest, et tänu suurele liigirikkusele on siinsed alad väärtuslikud eelkõige tüüpaladena Eesti mastaabis ning haruldaste säilinud kooslusena Läänemaa regioonis.
.

Matsalu Looduskaitsealal kasvav biomass kujutab endast valla jaoks arvestatavat energeetilist ressurssi. 

                                                                                                                  tabel 1

Martna vallas Matsalu looduskaitseala bioenergeetiline ressurss

 1.5. MARIMETSA  LOODUSKAITSEALA

Marimetsa looduskaitseala , mille pindala Martna vallas on 1640 ha, asub  valla põhjakirde osas ning hõlmab 6% kogu  territooriumist. Looduskaitsealal, mis moodustati 1997 aastal, olev raba on Lääne-Eesti vanemaid ning tüüpilisi, suhteliselt väheliigestatud pinnareljeefiga lagerabasid. Raba keskosas asuvad kolm suuremat laugastikku. Raba põhja-ja lääneserva  kuivendamisele vaatamata on Marimetsa tervilik ja kaitsmist vääriv raba.

Raba ümbritsevad peamiselt okasmetsad, mis moodustavad 15% kaitseala maast. Liikudes raba keskme suunas, muutub puurinne hõredamaks ning teeb ruumi puhmarindele, peamiselt sookailule ja kanarbikule. Raba kõrgemad osad on lagedad, vaid laugastike ümbruse rabapeenardel  kasvavad männid. Lagerabas esineb palju älveid – tumepruuni muda ning vähesetaimestikuga lohkusid.

Praeguseks on raba keskosas välja kujunenud ühtlane ja tüse turbakiht, mille keskmiseks paksuseks mõõdetakse 4,6 mmetrit.     

Laugastik on siinse raba kaunimaid paiku. Suuremate laugaste pikkus ulatub sajakonna meetrini ning sügavus 3-4 meetrini. Laukavesi on puhas, kuid elutu. Toitainete vähesus ja happeline vesi ei võimalda kaladel, kahepaiksetel ja selgrootutel siin elada.

                                              1.6. LOODUSVARAD

 1.6.1. Mets

Martna vallast moodustab metsamaa  8558 ha  mis on 32% valla territooriumist. Suurim metsaomanik on riik, kellele kuulub 33% valla metsamaast, eraomandis oli 01.01.2003. a seisuga 3122 ha metsa e. 36% valla metsamaast. Valitsevaks puuliigiks on kask, mis moodustab 56% metsaga kaetud alast, järgnevad lepp 23% ja mänd 6%, teised vähem..

Valla metsad on madalakvaliteedilised. Valdav on III boniteediklass, kõrge boniteediklassiga on ligikaudu 3% valla metsadest. 1980. ja 1990. aasta metsakorralduse andmetest lähtuvalt võib valla metsade puiduvaru hinnata 890 tuhande tihumeetrini, sellest küpsete puistute varu on ligikaudu 7%. Kaske on puiduvarudest ligikaudu 50%, mändi 30%, küpsetest puistutest kaske 60%, haaba 22%, mändi 9%, kuuske 7%.

Metsade aastast puidu juurdekasvu võib hinnata 20 000 tihumeetrile.

1.6.2. Vesi

Martna valla põhjavee hinnangulised varud on väikesed. Veega on küllastunud ainult ülemine 10?20 meetri paksune paekiht. 94% põhjaveevarudest lasub kuni 100 m sügavuses. Valla põhjaveevarud on nõrgalt kaitstud. Seetõttu jõuab palju reostusest otse põhjavette.

Martna valla pinnaveevarudest moodustavad põhiosa Kasari jõgi (pikkus 28 km ), Liivi jõgi (pikkus 8 km), Rägina-Pahasoo peakraav (pikkus 19 km ), Rannamõisa jõgi (pikkus 21 km ) ja Tabra peakraav ( pikkus 10 km).

1.6.3. Maavarad

Maavarade osas  on Martna  vald  vähe uuritud, kuid ka nende pealiskausete uuringute põhjal  võib teha järeldusi, et loodusvarade poolest  rikkaks teda pidada ei saa. Leidub savi, liiva, kruusa ja lubjakivi.

Väike-Lähtru  lubjakivi leiukoht asub Väike-Lähtru ja Vanaküla vahelisel maa-alal. Seal avanevad ligikaudu 100 ha-lisel alal väikese paksusega pinnaskatte all alamsiluri Raikküla lademe dolomitiseeritud lubjakivid. Uuritud on 1974-75 aastal Geoloogia Valitsuse poolt  (aruanne “Väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimistööde tulemustest Palivere ümruses 1974-1975. Keila 1976.a.” – Geoloogia Fond nr. 3387) Füüsikalis-mehaaniliselt omadustelt sobib paas ehituskillustikuks margiga 400, ka ehituskiviks ning ehitusdetailide valmistamiseks. On eraldatud ehitusotstarbelise lubjakivi perspektiivalana.

Kruusa-liiva Väike-Lähtru maardla hõlmab 10 ha suurust maaala, mis on sobivaks ehitusmaterjaliks, aga samuti valla ametkondlike teede korrashoiuks. Uuritud alal kruusa-liiva tagavara on 32 000 m³.

Savi. Jää-järveline liiv-savi maardla Kasari-Oonga piirkonnas on uuringute tulemusena hinnatud sobivaks tooraineks tellise ning muude savittoodete valmistamiseks. Maardla  tagavara on 300 miljonit m³ savi, mille kihipaksus 2-16 meetrit. Valdav osa jääb Matsalu märgalale, mistõttu tema  tööstuslik kasutamine suuremas ulatuses on küsitav.  Enam võimalusi pakub Jõesse küla territooriumil asuv liiv-savi maardla, mille tagavara on 20 miljonit m³  väärtusliku toormaterjali savitööstusele.

Uurimata ja hindamata on  raudkivi-graniidi varud, kui väga hea ehitusmaterjal killustiku ja terrasiitkrohvi tootmisel.

1.6.4. Pilliroog

Üheks  omapäraseks ja arvestatavaks loodusvaraks Martna vallas on Matsalu lahes ja selle ümbruses kasvav pilliroog, mis hetkel leiab rakendust peamiselt katusematerjalina. Roogu on kasutatud ehituses isolatsioonivahendina, krohvimattidena ning kattematerjalina aianduses. Enamasti Matsalu lahe lääneosas paiknevate roostike üldpindala on ligi 500 ha, keskmine tootlikkus 10-13 tonni aastas hektari kohta.

 1.7. MAA

 Martna valla pindala on 269 km². Haritava maa osa valla territooriumist ulatub 23%-ni, metsamaad on ligikaudu 32%. Vallale on iseloomulikud ulatuslikud looduslikud rohumaad, roostikud, väheväärtuslikud metsamaad, liigniisked ja üleujutatavad maad. Kokku 7100 ha maad asub Matsalu Looduskaitseala ja Lihula Maastikukaitseala sihtkaitsevööndis ning majanduslik tegevus sellel on kaitse-eeskirjadest tulenevalt piiratud.

tabel 2

Kõlvikuline struktuur

1.01.2004.a.

Ligi 57 % valla maast on eraomanduses, riigi omanduses on 20% maast, eraisikute ja põllumajandusettevõtete kasutuses  37 %  ning 40 % on hetkel kasutajata ja omanikuta.

tabel 3

Maaomandi struktuur

1.01.2003.a.

Riigi Maakatastrisse on kantud seisuga 31.01.2003. a kokku 1005 maaüksust, pindalaga 13690,7 ha  51% valla pindalast, sealhulgas omanikele tagastatud maaüksusi 506 ning ostueesõigusega erastatud 357 maaüksust.

1.8. RAHVASTIK

1.8.1. Rahvaarv ja selle muutused. Rahvastiku paiknemine.

Martna valla alaliste elanike arv oli 2004. a 1. jaanuari seisuga 1063.  Rahvaarv on vähenenud võrreldes 1960. aastaga 47% Kui 1980 aastate rahvastiku vähenemine oli tingitud peamiselt väljarändest, siis 90. aastate rahvastiku vähenemisest võib 2/3 kanda negatiivse iibe arvele.

Martna valla rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Nelja suurema asula: Martna, Kirna, Kasari ja Rõude elanike arv moodustab valla rahvastikust 45%. Haapsalu-Lihula maantee, Kirimäe-Keskvere maantee ja Palivere-Oonga maantee äärsetesse ning selle vahetusse ümbrusse on koondunud üle 70 % valla elanikest. Valla rahvastiku keskmine asustustihedus on 4 inimest ühe ruutkilomeetri

                                                                                                                               tabel 4

Martna valla elanike arv 1959-2003. a

                                                                                                                              tabel 5

Martna valla alalise rahvastiku soolis-vanuseline koosseis  seisuga 01.01.2004

Martna valla rahvastikust oli 2004. aasta 1. jaanuari seisuga mehi 51,1%, naisi 48,9%. Vallas on 20 kuni 62 aastaseid mehi on 31% ja 20-58 aastaseid naisi 21,7%.

60 aastaseid ja vanemaid oli 2003. aastal Martna vallas 24,9% ja alla 20 aastaseid 23,9%.

1.9  KÜLAD

1.9.1 Külade jaotus

Martna vallavolikogu otsusega  01.08.1995 aastal toimus endiste külade ennistamine mille tagajärjel varem oleva 18 küla asemel moodustati 33 küla.  

                                                                                                               tabel 6

Külade jaotuus enne ja pärast ennistamist

Külade ühistegevus on 2003 aastani  olnud juhuslik. On küll korraldatud osades  külades kokkutulekuid ja jaanipäevi kuid juhtimis organeid ei ole valitud. Alates  2003 aasta kevadest  toimusid osades külades koosolekud kus valiti külavanemad ja kinnitati küla arengukavad. 2004 aastal registreeriti Lähtru ja Kasari külaseltsid.

1.10 HARIDUS, KULTUUR

1.10.1. Haridus

Martna vallas tegutsevad valla haridusasutustena Martna Põhikool, Rõude Algkool-Lasteaed  ja Martna Lasteaed

Martna Lasteaed- tegevusvaldkonnaks on lastehoid ja eelhariduse andmine: Uus maja  avas uksed oma kasvandikele 1988 aasta jaanuaris.Tookord oli igal vanuserühmal oma majatiib. Täneseks on allesjäänud vaid üks rühm 17 erivanuse eelkoolilapsega.

Rõude Algkool-Lasteaed: tegevusvaldkonnaks on lastehoid ja eel-alghariduse andmine. Ehitis on valminud kaheksakümndate aastate alul. Kooli osa oli siis 6-klassiline.Nüüd juba kolmandat aastat on  algkool 3-klassiline ja õpilaste arv üsna  napiks jäänud, lasteaia osas on lapsi kümne piires ja algkoolis samapalju õpilasi.

Martna Põhikooli uus maja on 1970-ndast aastast ja asub Martna valla keskuses, koolis  õpib 2003/2004.õ-a. 94 õpilast. Eelnevatel aastatel on koolis õppinud üle 100 õpilase. Mõned aastad toimub veel õppurite arvu vähenemine, siis arv stabiliseerub.

Õpetajaid on koolis 13 ja töötajaid 6. Kool teenindab õpilasi 15-20 km radiuses.

Suur osa Kasari küla ja osa Rõude ning Laiküla lapsi käivad Lihula valla territooriumil asuvas Kasari Põhikoolis ja Lihula Gümnaasiumis

tabel 7

Õpilaste arv Martna valla koolides 2002/2003 ja 2003/2004. a

Aastas läheb valla koolide esimestesse klassidesse  keskmiselt 8 õpilast. Lõpetajate arv  lähimatel aastatel on keskmiselt 14 õpilast

1.10.2. Kultuur

 Valla kultuuri ja vaba aja veetmise keskused on Martna küla ja Rõude külas. Martna vallas tegutseb kaks raamatukogu: Martna ja Rõude Raamatukogu kus saab mitmesugused informatiivsed väljaandeid ja kasutada interneti püsiühendust. Samuti on raamatukogud vaba aja veetmise ja kultuurilise tegevuse paigaks, kasutades olemasolevaid ruume ja vahendeid kultuuri ja seltsielu sõlmpunktina.

Martna Päevakeskus tegutseb 1999 aasta sügisest,  mis on ellu kutsutud eakate ja vanurite kokkukäimise ja eneseväljendamise kohaks. Võimalus on arendada käelisi tegevusi, osaleda mitmesugustes kunstiringides, laulda ansamblis ja tegeleda seltskonna tantsuga, teha estraadi. Õpitud kavadega esinetakse  päevakeskuses ja  vajadusel muudel vallasisestel üritustel. Vähemalt kord aastas korraldatakse suur  tehtud tööde näitus. Käiakse välisüritustel ja võõrustatakse külalisi, peetakse meeles sünnipäevalapsi ja tähistatakse tähtpäevi .

 Rõude universaal saal asub Rõude Lasteaed-Algkooliga ühe katuse all. 2000.aastal sai RIP-i rahadega remonitud katlamaja koos uue katla paigaldamisega ning saal leidis jälle kasutamist. Toimuvad regulaarsed õpilaste ja külarahva sportimistreeningud ning samuti lasteaia-algkooli  ja valla kultuurilised üritused.

Noorsootöö

Oluline on noorte vaba aja mitmekülgne hõivatus.Tähtis on ka, et nn “passiivsed noored” leiaksid järjepidevalt neile kasulikku tegevust. Altpoolt tulenev algatus- ja organiseerimisvõime,  positiivse suhtumise arendamine meid ümbritsevasse võimaldab tekitada noortes sihikindlust ja  vastutustunnet.  On loodud piirkondlikud noorte vabaaja veetmise võimalused, kus toetatakse enesealgatuse teostamist.

Tegutseb Rõude noore vabaaja veetmise keskus. Täismõõtmelises spordisaalis viiakse läbi pallimängutreeninguid -võrkpall, korvpall (suvel õues). Võimalus mängida karoonat, lauatennist, toimuvad huvitavate teemadega diskod ja muud noortepärased üritused.

Raamatukogus avatud õpi- ja mängutuba lastele, kus voolitakse, joonistatakse , vaadatakse videot  ning arvuti kasutamise võimalus iterneti püsiühendusega.

2004.a aasta algusest avatud Martna noorte keskus vallamaja sokkelkorrusel.

Noorte käsutuses kaks arvutit interneti püsiühendusega, televiisor ja elektroonilised mängud, võimalused voolida ja joonistada, minilauatennist ja karoonat mängida, tegutseb kreeka-rooma maadlusringi fännklubi,  hetkel pooleli köögitoa sisustamine söögitegemise õppimise   eesmärgil.

        1.10.3.Sport

Nii nagu kultuuri on ka spordi keskusteks väljakujunenud Martna ja Rõude külad. Põhjuseks on suurem elanike arv ja spordibaaside olemasolu. Põhilised spordiga tegutsejad on koolinoored.  Tegutseb spodiklubi “Martna” mis  juhib  valla sporditegevust. Populaarsemad spordialad noorte seas on maadlus, korv ja – võrkpall ning jalgpall. Eriti edukaks alaks on välja kujunenud kreeka-rooma maadlus milles on saavutatud kõrgeid tulemusi nii vabariigis kui ka rahvusvahelistel võistlustel. 

                          1.11 SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID

1.11.1. Sotsiaalhoolekanne

Martna vallas on rajatud sotsiaalteenuste ja koduabi süsteem.

 Martna Põhikooli söökla valmistab supi, mida transpordib vanuritele ja teistele abivajajatele hooldustöötaja.

Martna päevakeskuses pakume juuksuri ja pesupesemise teenust ning on dussi kasutamise võimalus.

Perspektiivis vajalik luua sotsiaalkorterid üksikvanuritele ja puuetega inimestele.

Seoses suureneva nõudlusega vajab ümberkorraldamist  ja uue tehnikaga varustamist hügieeni-teenuste pakkumine.

                                                                                                                   tabel 8

      Sotsiaalstatistika   1995.a  -  2002.a

   Toimetulekutoetus  

1997.a  sai  toimetulekutoetust  31 pere, rahuldatud  188 taotlust, makstud 110 694.-  

Ühe elaniku kohta aastas makstud  91.-  

Sh. eluaseme toetust 1215.-,  ühe elaniku kohta 2.80    

1999.a  sai  toimetulekutoetust  95 pere, rahuldatud 368 taotlust , makstud   211746.-  

Ühe elaniku kohta aastas makstud 181.-

Sh. Eluaseme toetust 8652.-, ühe elaniku kohta 7.40

2000.a.  sai  toimetulelutoetust 86 pere, rahuldatud 479 taotlust, makstud  348 204.- 

Ühe elaniku kohta aastas makstud 298.-

Sh. Eluaseme toetust 29204.-, ühe elaniku kohta 25.-

2002.a.  sai  toimetulekutoetust 73 pere, rahuldatud  560 taotlust, makstud  362 268.- 

Ühe elaniku kohta aastas makstud 334.-  

Sh. Eluaseme toetust 30710.-, ühe elaniku kohta 28.-   

Tervishoid

Martnas töötab Hiie Tiisler Fie perearst, kust saab esmatasandi arstiabi.  

Valla elanikke teenindab OÜ Nurme apteegi  müügipunkt .                                                                                

.

                                  1.12 MAJANDUS, TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

1.12.1. Majanduse struktuur

Martna valla majanduslikuks keskuseks on Martna  küla, kus paiknevad väikesed põllumajandus  ja puidutööstuse ettevõtted ja kaubandusettevõtte. Kirna külas tegutsevad Lähtru PÜ ning puidutsehh kes valmistab oma toodangut piiritaha. Arenemas on turism.                                                                                                            

Põllumajanduse osa valla ettevõtete kogukäibes on 80% ja tööhõive ligi  70%. Võrreldes 90-date aastatega on oluliselt langenud loomade arv. Kunagiste sovhooside ja kolhooside järglasettevõtetest tegutseb hetkel 5 põllumajanduslikku osaühingut ja 1 aktsiaselts.

tabel 9

Loomade arv Martna vallas 1990-2003. a

1.12.2. Ettevõtlus

01.01.2004. a oli Äriregistris registreeritud 19 ettevõtet, neist 1 aktsiaselts, 4 osaühingut, ja 46 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 7 erinevat mittetulunduslikku organisatsiooni.  Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu kiire suurenemine 1999-2004 aastal on seostus enamikus põllumajandusliku ja metsamaa erastamisel erastajale esitatava äriregistris registreerimise nõudega ja  põllumajandus toetustega.

1.12.3. Teed

Martna valda läbib riigi põhimaanteedest Risti-Virtsu maantee ja tugimaanteedest Haapsali-Lihula maantee ja Palivere-Oonga maantee. Kokku on riigiteede pikkus vallas 80,6 km, Martna valla munitsipaalomandisse planeeritavaid teid on kokku 128 km.

1.12.4. Soojamajandus

Martna  valla ainus kaugküttesüsteem asub Martna külas.  Katlamaja võimsus on 1,3Mw  ja kütteks kasutatakse puitu ning osaliselt kivisütt. Kaugküttesüsteemiga on ühendatud küla elamud, lasteaed-päevakeskus. Soojatrasside kogupikkus on 0,35 km. Soojussüsteemi  tööd korraldab vald, kellele kuuluvad katlamaja ja soojustrassid.

1.12.5. Vesivarustus ja kanalisatsioon

Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga on varustatud Martna küla, Rõude küla, Kirna küla ja Keskküla.  Martna valla teritooriumil asub  viis pumbamaja  Rõude, Keskküla, Martna, Kirna ja Väike-Lähtru külades  ning kolm reovee puhastusseadet Kasari, Rõude ja Martna külades. Keskküla pumbamaja kuulub Keskküla PÜ’le. Ülejäänud vee-ja puhastusseadmed kuuluvad Martna vallale.

Martna küla  kanalisatsioonitrassi renoveerimiseks on investeeritud  2000 aastal 280000 kr. Kokku renoveeritud  380 j. m.                                                                     

Kasari küla            kanalisatsioonitrassi renoveerimiseks ja biopuhasti ehitamiseks on investeeritud  220 000 kr.

Renoveerimata on Martna valla ühisveevarustuse trassid.

                                                                                                                    tabel 10

Martna valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse kasutajad