Martna Vald

KINNITATUD

Martna Vallavolikogu 12.02.1999. a määrusega nr. 18

Muudetud Martna Vallavolikogu 08.12.1999.a. määrusega nr. 1

17. 04.2002.a. määrusega nr. 27

05.02.2003.a. määrusega nr. 14

07.09.2005.a. määrusega nr. 50

Martna valla põhimäärus

I ÜLDSÄTTED

1. Valla põhimääruse mõiste

Martna valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende struktuuriüksuste ning valla ametiasutuste moodustamise ja likvideerimise kord, õigused, kohustused ja töökord ning suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, üksikisikute ja riigiga.

2. Vallaomavalitsuse mõiste

2.1. Kohalik vallaomavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel.

2.3. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

2.4. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

3. Omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;

3) seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises;

5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) võimaldada tingimused vallaelanikele, ettevõtetele ja äriühingutele iseseisvaks toimetulekuks;

8) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

4. Omavalitsuse õiguslikud alused

Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, EV õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest juriidiliste isikute ja riigiga.

5. Omavalitsusorganid

Omavalitsusorganid on:

5.1. volikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

vallavalitsus - volikogu moodustatav täitevorgan.

6. Valla ülesanded ja pädevus

6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on (juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellelegi teisele täita) korraldada vallas:

6.1.1. sotsiaalhoolekannet;

6.1.2. elamu- ja kommunaalmajandust;

6.1.3. veevarustust ja kanalisatsiooni;

6.1.4. heakorda;

6.1.5. territoriaalplaneerimist;

6.1.6. valla teede korrashoidu.

6.2. Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, raamatukogude, muuseumide ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

6.3. Lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vallavalitsus kohaliku elu küsimusi:

6.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega;

6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi:

6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest;

6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelistest lepingutest.

6.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu.

7. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid

7.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda oma pädevuse piires üldaktidena määrusi.

7.2. Volikogul on õigus üksikaktina vastu võtta otsuseid, valitsusel korraldusi.

7.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.

8. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

8.1. Volikogu määrused avalikustatakse vähemalt kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitsmendal päeval pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. Määruses ei kehtestata tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

8.2. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise aega. Kui määruses on sätestatud jõustumise tähtaeg, jõustub ta märgitud päeval.

Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse volikogu otsusega Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ning nad jõustuvad Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgneval päeval.

8.3. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. Otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Volikogu otsused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides hiljemalt kümne tööpäeva jooksul nende vastuvõtmisest.

8.4. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

8.5. Volikogu õigusaktid ja muud dokumendid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

8.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla[volikogu ja -]valitsuse siseseks kasutamiseks.

9. Vallaelanik

9.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel vallaelanike registris.

9.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

9.3. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud.

10. Valla õiguste kaitse

10.1. Valda likvideerida, tema piire ja nime ei tohi muuta ilma volikogu vastava otsuseta.

10.2. Vallavolikogul on õigus seaduses sätestatud korras korraldada vallale olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitlusi või -hääletusi.

10.3. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

11. Valla sümbolid

Valla sümbolid võivad olla lipp ja vapp.

11.1. Valla sümbolite kasutamise kord.

11.2. Valla vappi võib kasutada vallavolikogu, valitsuse, kantselei , valla asutuste, samuti teiste juriidiliste ühingute , mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Martna vald, pitsatitel, dokumentidel, hoonetel ja valla piiri tähisel.

11.3. Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva punkti esimeses alapunktis, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.

11.4. Valla lipp heisatakse:

11.4.1. valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel;

11.4.2. hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

11.5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp ja vapipitsat kuuluvad sündsal viisil hävitamisele.

12. Valla piir ja administratiivkeskus

12.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korras.

12.2. Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega.

12.3. Valla piir tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel õigusaktidega sätestatud korras.

12.4. Valla piire ei tohi muuta volikogu arvamust arvestamata. Piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning vallavolikogu seisukohta arvestades kooskõlastatult naabervalla omavalitsusorganite ja teiste osapooltega.

12.5. Valla administratiivkeskuse asukoht on Martna küla, Lääne maakond.

12.6. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vaja esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve.

II OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ

13. Koostöövormid

13.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks koos teiste valdade ja linnadega:

13.1.1. tegutseda ühiselt;

13.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;

täita ise sellekohaseid volitusi;

13.1.4. Vallal on õigus moodustada koos teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

13.2. Punktis 13.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise.

13.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades.

13.4. Vald võib asutada sihtasutusi ja fonde.

14. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides

14.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

14.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või volikogu määratud esindus.

14.3. Lepingud kinnitab volikogu.

III VOLIKOGU

15. Vallavolikogu mõiste

15.1. Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi.

15.3. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alusel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud muid ülesandeid.

15.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

16. Volikogu moodustamine

16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.

16.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

16.3. Volikogus peab olema vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud arv liikmeid.

16.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest.

17. Volikogu liige

17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

17.3. Volikogu esimehe või tema asetäitja ametikoht on volikogu otsusel tasuline.

17.4. Volikogu liikmetele hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu volikogu poolt kindlaksmääratud korras.

17.5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ning muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; siseneda vallaasutustesse ja territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega asutuse tööd.

17.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ja vallavolikogu tegevusest tervikuna.

17.7. Vallast eemalviibimisest kauem kui üks kuu on volikogu liikmed kohustatud informeerima volikogu esimeest.

17.8. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral, millega kaasnes vallale materiaalse kahju põhjustamine kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest.

17.9. Volikogu liikme eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ja see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega.

17.10. Volikogu liikmed on kohustatud informeerima volikogu liikme ja tema abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Volikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mis puudutavad tulundus-ettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on.

17.11. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema

vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähisugulasi.

17.12. Volikogu liige teeb enne alapunktis 17.11. seotud küsimuste arutelu algust avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Volikogu liikme mitteosalemine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

17.13. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsiooni-vastases seaduses sätestatud korras.

18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
18.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;
18.1.2. tagasiastumisega;
18.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;
18.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega;
18.1.5.valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;
18.1.6. nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks;
18.1.7.asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;
18.1.8.tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus ei ole menetlusluba saanud või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;
18.1.9. teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
18.1.10. surmaga.

18.2. Käesoleva osa 18 alaosa 18.1 punktis 18.1.2. sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile.

18.3. Vallaasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
18.3.1. käesoleva osa 18 alaosa 18.1. punktides 18.1.1; 18.1.3; 18.1.4 ; 18.1.5; 18.1.6; 18.1.7 ja 18.1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;
18.3.2. käesoleva osa 18 alaosa 18.1. punktides 18.1.8. ja 18.1.9. sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;
18.3.3. käesoleva osa 18 alaosas 18.2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.

19. Volikogu liikme volituste peatumine

19.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad:
19.2.1. kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks , kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;
19.2.2. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
19.2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
19.2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt.

19.3. Käesoleva osa alaosas 19.2. punktis 19.2.1. sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

19.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
19.4.1. punktis 19.2.1. ja alaosas 19.3. sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
19.4.2. punktis 19.2.2. sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
19.4.3. punktis 19.2.3. sätestatud juhul vastava avalduse;
19.4.4. vastava teate pärast punktis 19.2.4. sätestatud asjaolu teatavaks saamist.

20. Volikogu asendusliige

20.1. Käesoleva põhimääruse osades 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

20.2. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse osa 18 alaosas 18.1. sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

20.3. Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

20.4. Valla valimiskomisjon teeb osades 18, 19 ja 20.1. ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse alaosas 18 1. lõikes või alaosas 19 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

20.5. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse alaosas 18.1. lõikes või alaosas 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

20.6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse alaosa 18 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

20.7. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva määruse alaosa 19.2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

20.8. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

20.9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

20.10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva määruse alaosa 18 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.

20¹. Volikogu liikme volituste taastumine

20¹.1. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile.

20¹.2. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

20¹. 3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

20¹. 4. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

21. Asendusliikme volituste lõppemine

21.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab.

21.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem.

22. Volikogu pädevus

22.1. Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ja valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust põhimääruses ja seaduses sätestatud ulatuses.

22.2. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse.

22.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra.

23. Volikogu ainupädevus

23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:

23.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

23.1.2. kohalike maksude kehtestamine ,muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

23.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

23.1.4. koormiste määramine;

23.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

23.1.6. vallavara valitsemise korra kehtestamine;

23.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

23.1.8. laenu ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega;

23.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ning kehtetuks tunnistamine;

23.1.10. ettepanekute, arvamuste ja taotluste esitamine valla piiride või nime muutmiseks ning nende ettepanekutega nõustumine või sellest keeldumine;

23.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine, põhimääruse kinnitamine ning piiride ja nime muutmine;

23.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

23.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine;

23.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse

23.1.15. vallavanema valimine;

23.1.15 ` valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;

23.1.16. valitsuse liikmete ametisse kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

23.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

23.1.18. vallavanemale ja palgalistele valitsuseliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

23.1.19. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

23.1.20. volikogu liikmele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine;

23.1.21. valla esindamise korra kehtestamine;

23.1.22. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

23.1.22. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

23.1.23. rahvakohtunikukandidaatide valimine;

23.1.24. põhiseaduse alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

23.1.24. kehtetu alates 17.oktoober 2005.a.

23.1.25. kehtetu

23.1.26. kehtetu

23.1.27. kehtetu

23.1.28. kehtetu

23.1.29. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine;

23.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

23.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

23.1.32. üldplaneeringu algatamine , kehtestamine ja muutmine;

23.1.33. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

23.1.34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;

23.1.35. valla administratiivkeskuse asukoha määramine;

23.1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

23.1.37. kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

23.1.38. koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

23.1.39. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

23.2. Volikogu otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi ja võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

23.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

23.4. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatule muud seadustes sätestatud või volikogu määratud küsimused.

24. Informatsiooni kättesaadavus

24.1. Määrused ja otsused on valla ruumides väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad valla raamatukogudes kogu nende kehtivuse ajal.

24.2. Volikogu istungite protokollid ,otsused ja määrused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras.

24.3. Elanikeregistris (muus registris) olevad andmed on kättesaadavad kirjaliku avalduse alusel vastavalt kehtivale korrale (isikuandmete kaitse seadus jne.) ainult vallavanema või vallasekretäri kirjalikul loal.

24.4. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vastavalt kehtivatele seadustele.

25. Õigusaktide täitmise kontroll

25.1. Seaduste ja volikogu määruste, otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär.

25.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta.

25.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele.

25.4. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu.

25.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul.

25.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb vastus esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul.

25.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ja esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või volikogu esimees ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär.

26. Tööandja kohustus volikogu liikme ees

26.1. Volikoguga seotud ülesannete täitmisest tingitud töölt puudumisest on volikogu liige kohustatud tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva.

26.2. Tööandjal on kohustus võimaldada volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, komisjonide koosolekutest ja võimaldada volikogu liikmel täita muid volikogu antud ülesandeid.

IV VALITSUS

27. Valitsuse mõiste

27.1 Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu vallale ja valitsusele seatud ülesandeid.

27.2. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

27.2.1. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget.

28. Valitsuse moodustamine ja volituste tähtaeg.

28.1. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

28.2. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine.

28.3. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega.

28.4. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu.

28.5. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

28.6. Valitsuse liikmed informeerivad volikogu enda ja oma abikaasa osalusest tulundusettevõtetes. Valitsuse liikmed ei osale küsimuse hääletamises, kui see käsitleb tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on.

28.7. Valitsuse volituste tähtaeg.

28.7.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse nimetamise päeval.

28.7.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

28.7.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

28.7.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule.

28.7.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem.

28.7.6. Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanem oma ülesandeid kuni vallavanema kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil.

28.8. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogus, kusjuures vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu.

28.9. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni.

28.10. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni ning valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine, tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ja lepingud.

29. Valitsuse pädevus

29.1. Valitsus:

29.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes seadustest ja teistest õigusaktidest;

29.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogu otsuste ja määruste projektid, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist;

29.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;

29.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;

29.1.5. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus.

29.2. Valitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimustes, mille volikogu on võtnud oma pädevusse või mille kohta ei ole talle antud volikogu volitust.

29.3. Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, valla asutuste ja vallale üle 50 % kuuluvate eraõiguslike juriidiliste isikute töötajatele või lepingu alusel teistele isikutele.

29.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate äriühingute, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra.

30. Vallavanema valimine

30.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.

30.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi.

30.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu töökorrale kuni neljaks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates.

30.4. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemis komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel.

31. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlemine

31.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse.

31.2. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada.

31.3. Volikogus valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud kaetakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik.

31.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil.

31.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on nõutav koosseisu häälteenamus.

31.6. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 50 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus.

32. Valitsuse liikmete vastutus

32.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest.

32.2. Eriarvamus fikseeritakse valitsuse istungi protokollis.

32.3. Kui on selgunud valitsuse ebaseaduslik tegevus, teeb valitsus selle teatavaks volikogu järgmisel istungil.

32.4. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Valitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole.

32.5. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mida ei ole enne valitsuse istungit tutvustatud vallavanemale või tema äraoleku ajal tema asendajale, kui vallavanem või tema äraoleku ajal tema määratud asendaja ei osalenud istungil. Oma seisukohast teatab vallavanem volikogu esimehele viivitamatult pärast sellise määruse või korralduse vastuvõtmisest teadasaamist. Kui valitsus ei tühista määrust või korraldust ega muuda seda vastavalt vallavanema ettepanekule ühe nädala jooksul arvates vallavanema seisukoha esitamisest, kutsub volikogu esimees viie päeva jooksul kokku volikogu istungi.

33. Valitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine

33.1. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega.

33.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

33.3. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

33.4. Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldatud määrused jõustuvad Riigi Teataja avaldamisele järgneval päeval, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

33.5. Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. Korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele.

33.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

V VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

34. Õigusaktide algatamise õigus

34.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

34.2. Nimetatud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll.

34.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga.

34.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

34.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses.

35.6. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates.

35.7.Õigusakti muutmist võib taotleda kohtu korras volikogust mööda minnes.

35.8.Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

VI MAJANDUS JA EELARVE

36. Vallavara mõiste

36.1. Vallavara on vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, see on asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

36.2. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset registrit.

37. Majandustegevus

37.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, kes ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus.

37.2.Valla majandustegevus on:

37.2.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu;

37.2.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;

37.2.3. tehingud valla varaga;

37.2.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;

37.2.5. muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus;

37.3. Valla osalemise äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes ja fondides, samuti valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab volikogu. Osaniku või aktsionäri õigusi äriühingus teostatakse volikogu poolt kehtestatud korras.

37.4. Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise, haldamise, reorganiseerimise ja likvideerimise korra kehtestab volikogu.

37.5. Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

37.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

37.7. Vallaasutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.

38. Maksud ja koormised

38.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest arvates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

38.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

38.3. Volikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

39. Valla eelarve

39.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

39.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

40. Valla eelarve tulud ja kulud

40.1. Valla eelarve tulud on:

40.1.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest;

40.1.2. laekumised vallaasutustest, valla osalusega äriühingutest ja vallavarast;

40.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;

40.1.4. laenud ja intressid;

40.1.5. muud laekumised.

40.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud:

40.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks;

40.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;

40.2.3. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest;

40.2.4. muude vajaduste finantseerimiseks.

40.3. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.

41. Eelarve projekti koostamine

41.1. Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsus arvestades valla arengukava.

41.2. Valitsus teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustatud kulud ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega.

41.3. Eelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

41.4. Eelarve projektile lisatakse:

41.4.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele koos lisaeelarvetega;

41.4.2. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;

41.4.3. muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

42. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine

42.1. Eelarve projekt vaadatakse läbi volikogu komisjonides.

42.2. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus.

42.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuse ruumides vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele raamatukogudes ja vallamaja ruumes .

42.4. Eelarve võetakse vastu poolthäälteenamusega.

42.5. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

42.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad vallavalitsus ja valla eelarvest finantseeritavad asutused teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osas lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

42.7. Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

43. Eelarve muutmine, lisaeelarve

43.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võib algatada eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks vallavalitsus, vähemalt kaks volikogu komisjoni (sealhulgas eelarvekomisjon), volikogu fraktsioon või vähemalt neljandik volikogu liikmetest.

43.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nende ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse ja volikogu eelarvekomisjoni arvamus.

43.3. Eelarve muutmise otsuse võtab volikogu vastu samas korras kui eelarve.

43.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti.

43.5. Lisaeelarve projekti lisatakse:

43.5.1. põhjendused täiendavate kulude ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;

43.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

43.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras kui eelarve.

44. Eelarve täitmine

44.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras.

44.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks. Eelarve täitmise aruandele lisatakse volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.

Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt järgneva aasta 30.juuniks.

44.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad:

44.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks;

44.3.2. tulude ja kulude aruanne;

44.3.3. reservfondi kasutamise aruanne;

44.3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

44.4. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist.

44.5. Eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal.

44.6. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallavalitsuse ruumides ja valla raamatukogudes.

VII TÖÖKORRALDUS

45. Volikogu töökorraldus

45.1. Volikogu töötab täiskoguna komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe.

45.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.

46. Töövormid

Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

47. Asjaajamiskeel

Volikogu, valitsuse ja vallaasutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

VIII VOLIKOGU JA VALITSUSE RAKENDAMISE KORD

48. Volikogu esimehe ülesanded

Volikogu esimees:

48.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

48.2. esindab volikogu;

48.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele;

48.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;

48.5. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid;

48.6. koos valitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid;

48.7. esitab istungite päevakorraprojektid;

48.8. korraldab fraktsioonide koostööd;

48.9. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendele vastamist;

48.10. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel.

48.11. kehtetu.

49. Volikogu esimehe valimine

49.1. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva määruse alaosa 61.2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida volikopgu reglemendi kolmandas osas punkt 7 ettenähtud nõudeid;

49.1¹. Käesoleva määruse alaosa 61.2. alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.

49.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu läbirääkimisteks 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima.

49.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekord toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

49.4. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust.

49.5. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel.

49.6. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemis komisjoni moodustamiseni.

49.7. kehtetu

49.8. Valla valimiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist valla valimiskomisjonile suleb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti.

49.9. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise ajal viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks, kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks.

49.10. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.

49.11. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.

49.12. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos.

49.13. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ja hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid.

49.14. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ja antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks.

49.15. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil, mille kutsub kokku valimiskomisjon. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.

50. Umbusaldusmenetlus volikogus

50.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

50.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

50.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.

50.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

50.5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas määruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

50.6. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning vallavalitsuse reglemendi puktis 14 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva määruse alaosa 56.5. sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

50.7. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud vallavalitsuse reglemendi punktis 14 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.

50.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

50.9. Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260) sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.»

51. Volikogu komisjonid

51.1. Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone.

51.2. Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks.

52. Revisjonikomisjon

52.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

52.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

52.3. Revisjonikomisjon kontrollib:
52.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
52.3.2. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
52.3.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
52.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
52.3.5. vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

52.4. Revisjonikomisjon kontrollib käesolevas alaosas 52.3. nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

52.5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

52.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

52.7. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

53. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord

53.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile.

53.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus.

53.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti.

53.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse vajadusel ka avaldaja või tema esindaja.

53.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks.

53.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ja mille asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul.

54. Valitsuse töö korraldamine

54.1. Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.

54.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju.

54.3. Valitsuse täpsema töökorra ja komisjonide personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse sätestab valitsuse reglement, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallateenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele.

54.4. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees.

55. Valitsuse istungi töökord ja otsustusvõimetus

55.1. Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab koos vallavanema või tema asendajaga osa vähemalt pool valitsuse koosseisust.

55.2. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega.

55.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

55.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

55.5. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär.

56. Vallavanema ülesanded

Vallavanem:

56.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

56.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega või volikogu poolt antud pädevusele;

56.3. annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

56.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

56.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;

56.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

56.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;

56.7¹ esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

56.8. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta;

56.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri;

56.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid;

56.11. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.

57. Vallavanema asendamine

57.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, siis nimetatakse vallavanema asendaja volikogu otsusega.

57.2. Vallavanema või abivallavanema või nimetatud asendaja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Vallavanemat ei või asendada vallasekretär. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta.

57.3. Kui vallavanem või asendaja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat vanem kohalolev valitsuse liige kuid mitte vallasekretär.

58. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine

58.1. Vallavanem saab valituks osutumise hetkest õiguse moodustada valitsus.

58.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid see ei või olla väiksem kui kolm liiget.

58.3. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta.

58.4. Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

58.5. Volikogu kinnitab vallavalitsuse koosseisu poolthäälteenamusega oma volituste ajaks.

58.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu.

59. Volikogu esimehe ja vallavanema sotsiaalsed garantiid

59.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele ja vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust järgmiselt:

kui on töötatud 2-8 aastat kolm kuupalka;

kui on töötatud üle 8 aasta kuus kuupalka, juhul kui vabastamine toimub:

59.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

59.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

59.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega;

Niisugust hüvitust makstakse lisaks seaduses sätestatud hüvitusele. Punktis 59.1 sätestatud hüvitust ei maksta juhul:

- kui volituste lõppemine on seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või distsiplinaarkaristusega ;

- kui valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

59.2. Volikogu esimehe või vallavanema surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitusena ühe kuu ametipalk.

60. Istungi ja koosoleku protokoll

60.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

60.2. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

60.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

60.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

60.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

60.6. Volikogu istungite protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele.

60.7. Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele.

60.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

60.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

60.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt kümne päeva jooksul.

61. Volikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed

61.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

61.1.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;

61.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid ;

61.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

61.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

61. 2. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed:

kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

61.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 1.lõike punktis 13 ja 2.lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

IX VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS

62. Valla asutused

62.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud asutused.

62.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus koos vallavalitsuse kantselei ja teiste struktuuriüksustega. Ametiasutuste struktuuri kinnitab volikogu.

62.3. Valla asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest.

62.4. kehtetu;

62.5. Valla asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

62.6. Valla asutusel on iseseisev eelarve. Asutusel võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika.

62.7. Töötamine valla asutuses toimub töölepingu seaduse alusel.

63. Valla avalik teenistus

63.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses.

63.2. Valla avalik teenistuja on ametiisik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses.

63.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks.

63.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametiisikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud ametiisikule kirjaliku ametivande.

63.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

63.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

63.7. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

63.8. Punktis 63.7. nimetatud ametnikel, kellel on vähemalt kolm aastat valla avalikus teenistuses tööstaażi, ametist vabastamisel, välja arvatud juhul, kui seda tehakse seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või distsiplinaarkaristusena, makstakse talle hüvitust sõltuvalt teenistusajast kuni kuue kuu ametipalga ulatuses järgmiselt:

3-5 tööaastat kolm kuupalka

6-10 tööaastat neli kuupalka

üle 10 tööaasta kuus kuupalka

Niisugust hüvitust makstakse lisaks seaduses sätestatud hüvitusele. Ametniku surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitust ühe kuu ametipalga ulatuses.

63.9. Käesoleva põhimääruse punkt 63.7. ei laiene vallavanemale kui ta saab hüvitist punkt 59.1 alusel.

63.10. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

64. Vallavalitsuse kantselei

64.1. Vallavalitsuse kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine.

64.2. Vallavalitsuse kantselei juht on vallasekretär.

64.3. Vallavalitsuse kantselei tegevuse aluseks on vallavalitsuse kinnitatud asjaajamisjuhend.

64.4. Vallavalitsuse kantselei ülesanded on:

64.4.1. koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse;

64.4.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine;

64.4.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega;

64.4.4. esitada valitsuse ja volikogu protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks;

64.4.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ning õigustloovate aktide koopiate õigeaegne õiguskantslerile saatmine;

64.4.6. tagada õigusaktide ärakirjade õigeaegne edastamine asjaosalistele ja täitjatele;

64.4.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele, kodanike avaldustele ja kirjadele vastuste saatmine;

64.4.8. valitsuse ja volikogu töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajakirjade, ajalehtede jms. säilimise tagamine;

64.4.9. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine;

64.4.10. tõendite ja õiendite väljastamine;

64.4.11. valla registrite pidamine;

64.4.12. passitöö teostamine, kaitseteenistuse arvestuse pidamine;

64.4.13. perekonnaseisualase töö teostamine;

64.4.14. vallavalitsuse kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja tähtajaks esitamine;

64.4.15. kaadritöö teostamine;

64.4.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine.

65. Vallasekretär

65.1. Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust.

65.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.

65.3. Vallasekretär:

65.3.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta;

65.3.2. korraldab volikogu ja valitsuse määruste avaldamist ning töö avalikustamist;

65.3.3. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

65.3.4. hoiab valla vapipitsatit;

65.3.5. informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta;

65.3.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta;

65.3.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;

65.3.8. kehtetu;

65.3.9. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest;

65.3.10. vastutab Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest;

65.3.11. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid.

65.3.12. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires;

65.3.13. võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest;

65.3.14. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

65.3.15. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378) §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.

65.4. Vallasekretäri asendamise aluseks on vallavanema käskkiri.

65.5. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele.

66. Osavalla moodustamine

66.1. Martna vallas on võimalik moodustada osavaldu.

66.2. Osavalla moodustamine, töökorraldus, moodustamise kord ja muud sellega seonduvad küsimused lahendatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.

67. Aleviku- või külavanem

67.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.

67.2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

67.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

67.4. Kui alevikus või külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus.

67.5. Aleviku- või külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest.

X VALLA ARENGU KAVANDAMINE

68. Valla arengukava mõiste

68.1. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused.

68.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks;

68.3. Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides.

68.4. Volikogu avalikustab arengukava ja selle muutmise eelnõu projekti vallavalitsuse ruumides ja raamatukogudes vähemalt neli nädalat enne selle vastuvõtmist volikogus;

68.5. Volikogu otsus valla arengukava muutmise kohta tehakse hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks;

68.6. Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse volikogu koosseisu häälte enamusega. Arengukava avalikustatakse vallavalitsuse ruumides ja valla raamatukogudes.

68.7. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus.

69. Valla planeerimine

69.1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.

69.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse.

70. Valla üldplaneerimine

70.1. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu seaduses ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades.

70.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus.

70.3. Valla üldplaneeringu algatab, kehtestab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

71. Detailplaneering

71.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

71.2. Detailplaneeringute kinnitamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab volikogu.

72. Valla ehitustegevus

72.1. Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve vallas kuulub valla kui omavalitsusüksuse pädevusse.

72.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

73. Kultuurimälestiste kaitse

73.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate kultuurimälestiste säilitamine.

73.2. Valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset korraldab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras.

74. Keskkonnakaitse

74.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras.

74.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras.

74.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

XI LÕPPSÄTTED

75. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

75.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

75.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast avaldamist.

75.3. Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. Põhimääruses seadusest erinevate, kuid seadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks või edasi kehtima jätmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.