Toetuse saaja	Toetuse ja projekti kogumaht	Projekti eesmärgid ja tegevused	Projekti ajaline kestus
Mariliis Vahar – Tammiku 8 korteriga elamu + 3 majapidamist, Tammiku  küla, veetarbijate arv – 31, sh alaealisi – 2	Toetus: 87 517,60 kr   Projekti kogumaht: 131 407,80 kr	Joogiveetorustiku rekonstrueerimine, vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike seadmete paigaldamine, vanade puurkaevude tamponeerimine, vee kvaliteedi analüüs	Nov 2008 – dets 2009
Sirje Pärnoja – Rõude küla, veetarbijate arv – 2, sh alaealisi – 1	Toetus: 50 520 kr   Projekti kogumaht: 75 856 kr	Puurkaevu ja joogiveetorustiku rajamine, vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike seadmete paigaldamine	Nov 2008 – nov 2009
Aili Randmaa – Kurevere küla, veetarbijate arv – 3, sh alaealisi – 1	Toetus: 61 962,40 kr   Projekti kogumaht: 97 055 kr	Puurkaevu ja joogiveetorustiku rajamine, vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike seadmete paigaldamine	Nov 2008 – nov 2009

  

Lääne maakonda jõuab  kvaliteetsema joogivee programm

Hajaasustuse veeprogrammist võivad abi puhtama joogivee kättesaamiseks taotleda, nagu programmi nimes  ka kirjas on, hajaasustuspiirkondades elavad inimesed. See tähendab, et seda abi ei saa kasutada linnades, alevites ega alevikes ning seaduse alusel kehtestatud planeeringutes määratletud tiheasustusaladel, samuti kompaktse hoonestusega aladel, kus püsivalt elab üle 50 inimese ning piirkondades, kus on toimiv või kavandatav ühisveevärk. 

Riigieelarves on veeprogrammi läbiviimiseks 2008. aastal ette nähtud 33 miljonit krooni, millest Lääne maakonnale on eraldatud 2 miljonit.

Abikõlbulikud kulud jagunevad programmi kohaselt kolmeks võrdseks osaks: riigi, omavalitsuse ja kasusaaja ehk taotluse esitaja enda vahel.

Taotlusi võivad esitada nii füüsilised isikud, kes rahvastikuregistri andmete alusel elasid taotlusjärgses omavalitsuses hiljemalt 01.01.2008 kui ka MTÜd ja sihtasutused, mille asukohajärgne aadress asub taotlusjärgses omavalitsuses.

Viimaste põhikirjaliste tegevuste hulka peab kuuluma oma liikmete või elanike joogiveega varustamise tagamine. Taotlusi võivad esitada needki MTÜd, kes täidavad korteri- või veeühistu ülesandeid.

Toetatakse vaid hooneväliseid töid

Veeprogrammist toetatakse puur- ning salvkaevude ehitamist ja puhastamist ning joogiveetorustiku ehitamist kaevust majja või ka rekonstrueerimistöid. Samuti kuuluvad abikõlbulike kulude hulka kaevude varustamine vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega. Oluline on teada, et joogiveetorustiku ehitamiseks saab abi vaid siis, kui puurkaevu vesi vastab  sotsiaalministri 31.07.2001.a. määruses nr 82 äratoodud nõuetele. Samas tuleb silmas pidada, et toetatakse ainult hoonetevälise joogiveesüsteemi rajamisega seotud tegevusi – majasisene torustik tuleb välja ehitada oma kulu ja kirjadega.

Esitada tuleb mitmeid dokumente

Taotlus tuleb esitada taotlusvormil ja see peab sisaldama järgmisi kohustuslikke dokumente:  projekti eelarve, oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid (omakäeline garantiikiri), ehitusluba (seda eeldab uue puurkaevu projekt) või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.

Samuti peab olema esitatud dokument veeanalüüsi kohta, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veesüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine või joogiveetorustiku rajamine olemasolevast puurkaevust.

Veeanalüüsi tegemiseks tuleb kohale tellida vastava koolituse läbinud spetsialist. Juhul, kui rajatav veesüsteem läbib mitut kinnistut, on tuleb lisaks esitada vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek. Puurkaevu rajamisel tuleb lisada kehtiv hinnapakkumus, muude tegevuste puhul hinnakalkulatsioonid või kehtiv hinnapakkumus.

Toetuse suurus

Toetuse alus on põhjendatud eelarve. Toetuse suurus ei või olla suurem kui 2/3 (1/3 riigilt ja 1/3 omavalitsuselt) projekti abikõlblikest kuludest.

Seega taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering kokku peab moodustama vähemalt 1/3 projekti abikõlblikest kuludest. Kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest võivad moodustada uuringute, projekteerimise ja vee analüüside kulud.

Programmi toetused eraldatakse tagastamatu abina ja ühe majapidamise jaoks saab toetust eraldada vaid üks kord. Toetust veesüsteemide rajamiseks saab taotleda vaid olemasolevatele majapidamistele – see tähendab kohtadesse, kus on maja või saun juba olemas. Enesestki mõista ei või veesüsteemi rajada ebaseadusliku ehitise juurde -see peab olema kantud ehitusregistrisse ja selle kohta peab olema väljastatud kasutusluba.

Taotluse menetlemine

Taotlus tuleb esitada taotlusjärgsele kohalikule omavalitsusele paberkandjal allkirjastatult. Selle menetlemise tähtaeg on maksimaalselt 30 tööpäeva taotluste esitamisest alates. Kui taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi või ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Menetlustähtaeg pikeneb selle aja võrra.

Kohalik omavalitsus moodustab taotluste menetlemiseks komisjoni. Komisjon hindab taotlusi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt koostatud hindamisjuhendi alusel ja moodustab pingerea. Arvesse võetakse kasusaajate hulk, sh kuni 18-aastaste lastega perede liikmete arv ja teiste kohaliku omavalitsuse poolt eelistatava sihtrühma hulka kuuluvate pereliikmete arv (näiteks sügava liikumispuudega isikud, teatud piirkondade/külade elanikud, üksikud vanurid, oskustööjõud vms.

Juhul kui taotlust ei rahuldata, võib järgmises taotlusvoorus toetuse saamiseks soovi korral esitada uue taotluse.

Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused on ära toodud regionaalministri 30.04.2008 käskkirjas nr 59 „Hajaasustuse veeprogrammi programmdokument“, mis on kättesaadav EASi kodulehel http://www.eas.ee/?id=4115, Lääne maavalitsuse veebilehel http://www.lmv.ee ja vallavalitsuste kodulehtedel.

Lääne maakonnas kuulutatakse veeprogramm avatuks 15. juulil ja taotluste vastuvõtmise viimane päev on 15. september.

Ülle Jaansalu

programmi maakondlik koordinaator

Ulle.Jaansalu(at)lmv.ee

Tel 47 25 617

53 432 237

Hajaasustuse veeprogramm

Programm tuleneb otseselt Vabariigi Valitsuse 2007 - 2011 aasta  tegevusprogrammist, mille peatüki 8 „Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika“ punkt 8.5 sätestab valitsusliidu tegevuse järgmised põhimõtted: valitsusliit rakendab külainfrastruktuuri (kaevud, hüdrorajatised jms) rajamise toetamise programmi riigipoolse finantseerimisega 100 miljoni krooni ulatuses aastas põhimõttel, et riik rahastab iga projekti maksumusest kuni kolmandiku (külainfrastruktuuri programm hõlmab ka elektriühenduseta elamute elektrivõrguga ühendamiseks liitumistasude maksmise toetamist).

Lisaks riigile finantseerivad programmi elluviimist kohalikud omavalitsused ja iga kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi kohalik omavalitsus) saab programmis osaleda vaid juhul, kui  panustab rahaliselt vähemalt samas mahus, kui seda teeb riik. Sealjuures on kohalikul omavalitsusel õigus  suurendada omaosalust programmi rahastamisel, juhul kui ta peab vajalikuks tõsta programmi mahtu oma territooriumil.

Hajaasustuse veeprogrammi  programmdokument on suunatud kõikide Eesti maakondade valdadele. Abikõlblikud on tegevused, mis tehakse hajaasustusega piirkondades. Abikõlblikuks hajaasustuse piirkondadeks ei loeta:

• linnad, vallasisesed linnad ja alevid;
• alevikud;
• planeerimisseaduse alusel kehtestatud planeeringutes määratletud tiheasustusalad;
• muud kompaktse hoonestusega alad, mis ei ole planeeringutes määratletud tiheasutusaladena, kuid kus püsivalt elab üle 50 inimese;
• piirkonnad, kus on toimiv ühisveevärk või mis on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 kohaselt määratletud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel.

Programmi raames toetatakse järgmisi hoonetevälise joogivee süsteemi (edaspidi veesüsteem) rajamisega seotud tegevusi hajaasustusega piirkondades:

• kaevude (puur- ja salvkaevude)   ehitamine ning puhastamine;
• olemasolevatest või uutest kaevudest joogiveetorustiku ehitamine või olemasoleva joogiveetorustiku rekonstrueerimine;
• kaevude varustamine vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega, sealhulgas selleks vajalike elektritööde teostamine;
•  rajatud hooneteväliste veesüsteemide teostusmõõdistamine;
• vanade puurkaevude tamponeerimine;
• vee kvaliteedi analüüs.